Blogi

Soojuspumba soojustegur (kasutegur) – COP või SCOP või SPF?

15.01.2018
Soojuspumba soojustegur (kasutegur) – COP või SCOP või SPF?

Soojuspumpade juures on välja toodud enamasti kolm terminit, mis soojuspumpadega esimest korda kokkupuutuvale inimestele ei ole esmapilgul arusaadavad.

COP?

SCOP?

SPF?

Missuguse alusel neist võrrelda erinevaid soojuspumpasid?

 

Mis on COP - soojustegur

COP tähendab soojustegurit, ning laialt käibel olev termin tuleneb inglisekeelsest terminist „coefficient of performance”.

Soojuspumba COP on mõõdetud kindlaks määratud temperatuuride juures, olles nii kolmest terminist kõige kiiremini arusaadavam näitaja.

Nagu ka järgmised, näitab COP, kui energiaefektiivne on soojuspump. Elektriradiaatoriga kütmise näitel on COP 1. See tähendab, et 1 kW elektrienergiat annab 1 kW soojusenergiat.

Soojuspumba kasutegur 4 ehk COP 4 tähendab, et see pump annab 1 kW elektrienergia tarbimise juures soojusenergiat 4 kW. Elektrienergia kulub pumba töös hoidmiseks, pump ise on elektriradiaatoriga võrreldes 4 korda soojusefektiivsem küttelahendus.

 

COP vs SCOP – sesoonne soojustegur

SCOP tähendab sesoonnset tõhusustegurit. Inglise keeli „seasonal coefficient of performance”. SCOP arvestab soojustegurit kogu kütteperioodi jooksul, ehk tunduvalt laiemal temperatuurivahemikul ja pikema perioodi jooksul.

Vaadates sama pumba COP ja SCOP näitajaid, on SCOP suurem ja kahtlemata atraktiivsem number COP-ist. Samas on SCOP numbrina, ilma mõõtmistemperatuuride vahemikke täpsustamata lihtsalt üks number, sest ei ole selge, missuguste temperatuuride juures on see näitaja saavutatud.

 

SPF – aastane soojustegur

SPF on aastane soojustegur, mida kasutatakse kütteseadmete turul veel ühe võimaliku soojuspumpade efektiivsuse näitajana. See termin tähendab inglise keeles „Seasonal performance factor”.

Kasutegurit on mõõdetud aasta jooksul, erinevate temperatuuride juures. Ka siin võib olla ilma täpsutusteta ebaselge, missuguste temperatuuride juures on SPF mõõdetud.

 

SCOP, SPF korral tutvuge mõõtmistemperatuuridega

COP on üheselt arusaadav näitaja, sest see on mõõdetud kindlaks määratud välis- ja sisetemperatuuride juures.

SCOP ja SPF puhul on vaja tutvuda mõõtmistingimustega, mis on ära toodud pumba lisainfos.

Alles seejärel saab aimu, kas valitud pumbavariante saab nende näitajate alusel võrrelda. Kui need kasutegurid on mõõdetud erinevate temperatuuride juures, ei ole nende võrdlemisest sisulist kasu.

 

Mitut pumpa võrrelge sama näitaja alusel

Olles otsustanud soojuspumba kui sobiva lahenduse kasuks ja välja valinud 2-3 varianti, võrrelge neid samadel alustel mõõdetud näitajate alusel.

Igal e-poel ja ka soojuspumbatootjal on enda eelistatud lähenemisviis soojuspumba kasuteguri esitlemisele. Sama pumba SCOP on numbrina COP-ist reeglina ilusam, suurem, ning kutsuvam number.

Kuid võrdluse aluseks seda võtta ei tasu, teadmata mõõtmistemperatuure, mille juures on selline SCOP saavutatud.

Kokkuvõtteks tasub olla soojuspumpa valides tähelepanelik, ning võrrelda näitajat teise pumba samasuguse näitajaga. Nii saate pumpade jõudlusest objektiivse ülevaate ja oskate leida enda jaoks sobivaima.

Kuigi korrektne termin on "pumba soojustegur", kasutatakse rahvakeeli selles kontekstis „soojusteguri” asemel tihti ka „kasuteguri” mõistet. 

Kuidas valida õhksoojuspumpa?

25.11.2017
Kuidas valida õhksoojuspumpa?

Enne õhksoojuspumba või mis tahes kütteseadme valima asumist tuleks välja selgitada olulised tegurid, mille alusel on võimalik valida Teile parim seade, mis rahuldaks Teie vajadusi kõige paremini. Enne õhksoojuspumba valimist tuleks välja selgitada järgnevad punktid:

  • Köetava pinna suurus ruutmeetrites
  • kas soovite kasutada õhksoojuspumpa põhi- või abiküttena
  • kas köetav eramu on teie alaline elukoht või hooajaline ( suvila)
  • millist temperatuuri soovite toas hoida
  • siseõhu kvaliteet (plasmafiltrid, ionisaator, UV filter)
  • Mis oleks teile sobiv hind õhksoojuspumba eest
  • müratase- kas tahate väga vaikset õhksoojuspumpa?
  • disain- kas te soovite kauni disainiga toodet või on tähtis rohkem praktilisus
  • COP ehk soojustegur

Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta seda, kas kasutate antud eramut, korterit, suvilat pidevalt või külastate aeg-ajalt.

Mis asi on õhksoojuspumba kasutegur?
Kasutegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP, seda suurem on sääst.
COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ehk kui COP on 4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektriga 4kWh soojust.
Õhksoojuspump on üks suurima kasuteguriga kütteseadmeid. Näiteks elektriradiaatori puhul on COP väärtus kuni 1, s.t. 1 kWh elektriga toodetakse  1kWh soojust. COP väärtus antakse kataloogides vastavalt Eurovent Certification tingimustele +7°C välistemperatuuri, 20°C sisetemperatuuri juures ja seade töötab täisvõimsusel. Nende tingimuste muutumisel muutub ka seadme soojusväljastus.

Kuidas võrrelda erinevaid pakkumisi?
Õhksoojuspumba esmakordsel valimisel võib tekkida väga palju küsimusi ja võib osutuda raskeks teha lõplik otsus, sest saadaval on väga lai valik õhksoojuspumpasi. Et teha teie valiku tegemise protsessi lihtsamaks, on Cooper & Hunter loonud käesoleva artikli.

Soojuspumpasid müüakse reeglina pinna suuruse alusel, mida soovitakse kütta. Müüjad pakuvad erinevate hindadega pumpasid sama suurusega pinnale. Sageli on hinnaerinevuse põhjuseks see, et pakutakse sama suurusega  pinnale erineva võimsusega pumpasid, sõltuvalt sellest, missugune on 1 m2 kohta arvestatud  soojavajadus.

Seadmete kõrvutamisel annab parema tulemuse erinevate pakkumiste võrdlemine nominaalvõimsuse järgi, kuna selle arvutamise alused on kõigi tootjate jaoks samad. Erinevate seadmete hinda saab võrrelda ikkagi ainult siis, kui nad samade tingimuste juures annavad välja samapalju sooja ehk nende seadmete nominaalne soojusvõimsus on sama. Üldjuhul on väiksema võimsusega seade odavam.

Õhksoojuspumba soojusvõimsus sõltub välistemperatuurist
Kuna välistemperatuuri muutudes muutub ka soojuspumba soojusvõimsus, siis tuleb erinevate tootjate puhul vaadata kuidas muutub soojusvõimsus välistemperatuuri alanedes. Võib juhtuda, et esmapilgul kõige suurema kasuteguriga seadme soojusvõimsus langeb välistemperatuuri langedes kõige kiiremini, võrreldes teiste seadmetega. See tähendab, et kasutegur võib küll olla suur, kuid rahaline sääst mõne teise seadmega, mille kasutegur oli väiksem, on tegelikult väiksem. Seega tuleb jälgida soojusvõimsuse muutumist välistemperatuuri muutuste korral.  Näiteks võite alati küsida müüjalt, palju on Teile pakutud soojuspumba soojusväljastus -15 kraadise välistemperatuuri juures. Eriti oluline on seda jälgida seda siis kui kavatsete soojuspumbaga kütta enamuse kütteperioodist või ei soovi kütteperioodi jooksul muud kütet peale soojuspumba üldse kasutada.

Õhksoojuspumba müratase
Parameeter mis esmapilgul tundub vähetähtis, kuid saab oluliseks kohe peale seda kui pump paigaldatud, on müratase. Müratase on see mis tegelikult häirib ja on oluline seda jälgida siis, kui valitakse õhksoojuspumpa eluruumide kütmiseks. Kui võrrelda erinevate tootjate poolt pakutavate seadmete võimsusi ja kasutegureid, on näha, et sama võimsuse või suurema COP väärtuse juures on mõned seadmed kõrgema müratasemega. Samas on ka turul seadmeid kus kõrge kasuteguri puhul saavutatud madal müratase. Igatahes tasub seadme minimaalset lubatud mürataset jälgida seadme soetamisel.

Kuidas valida õhksoojuspumba võimsust?
Õhksoojuspumba võimsus on üks tähtsamaid parameetreid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Võimsuse valikul tuleb arvestada järgmiste teguritega:

  • elamu-korteri suurus, soojustus, missugune on planeering, kuhu on võimalik tehniliselt sise- ja välisosa paigaldada
  • millist temperatuuri soovitakse toas hoida
  • kas soovite suvel ka jahutada
  • millise kütteliigiga soovite õhksoojuspumpa kombineerida.

Valiku tegemisel tuleb silmas pidada nii nominaal- kui ka maksimaalvõimsust. Valiku tegemisel tasub neid silmas pidada, sest üldjuhul mida väiksem on võimsus seda odavam on seade. Õhksoojuspumba puhul oluline, et seade oleks valitud õige võimsusega. Juhul kui seade on võimsam, on ta üledimensioneeritud, mis tähendab Teile suuremat püsikulu ja suuremat esialgset investeeringut. Juhul kui seade pole piisava võimsusega on ta aladimensioneeritud ning töötab seade enamasti maksimaalvõimsusel, mis tähendab üldjuhul suuremat püsikulu ning seadmele lühemat kasutusiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud. Aladimensioneerimise puhul on aga alati võimalus võimsust juurde lisada. Aladimensioneerimist kasutatakse ka juhul kui pole võimalik täpselt määrata hoone soojavajadust ja on vaja paigaldada mitu pumpa, siis hakatakse seadmeid lisama saavutamaks soovitud tulemus.

Arvestada tuleks ka sellega, et maja/hoone soojustuse seisukord on oluline pumba valikul. Halva soojustuse korral tuleb valida suurema nominaalvõimsusega pump ja väga hea soojustuse korral on võimalik sama pumbaga kütta suuremat pinda.

Nominaalvõimsus

Hea soojustus

Keskmine soojustus

Halb soojustus

3,6 kW

105 m²

80 m²

45 m²

4,8 kW

150 m²

100 m²

55 m²

6,0 kW

185 m²

140 m²

70 m²

Võimsuse valiku juures tuleb lähtuda tõsiasjast , et  Eesti keskmise eramu energiavajadus on 60-70 W/m2 kohta. Uuemate majade puhul kus kasutatud kaasaegseid materjale on arvestatud isegi 45 W/m2 kohta.

Kas INVERTER või ON-OFF seade?

Tänu invertertehnoloogiale, mis juhib seadme kompressori tööd sujuvalt, on väljapuhutav temperatuur inverteriga seadmel oluliselt ühtlasem ning seepärast võrreldes tavalise on-off seadmega inimesele palju mugavam. On-off seade puhub külma või sooja õhku ainult täisvõimsusel, kui temperatuur saavutatud, lülitab ennast välja ja kui temperatuur langeb, jälle sisse tagasi. Kuna kompressorit ei tohi liiga tihti sisse-välja lülitada, siis on sellest tingitud temperatuuride vahet juba ebamugav kannatada. 1°C on inimese kehale juba täiesti tuntav ühik. Tavaliselt kõigub temperatuur on-off seadmega üle 2°C. Ka inverterseadmete puhul tasub silmas pidada seda, et oleks ikkagi tegemist seadmega mis toodetud enne-kõike Põhjamaade tarbeks ja oleks juba tehase poolt paigaldatud talvevarustusega.

 

Mis on talvevarustus?
Talvevarustusse kuulub kaks kaablit ja üks termostaat mis juhib kaablite tööd nii, et nad tarbiksid minimaalselt elektrit. Põhjasoojenduskaabel paigaldatakse seadme välisosa põhja peale nii, et välisosa tagasisulatuse tulemusena tekkiv vesi pääseks seadmest välja ega külmuks seadme põhjale. Kui põhjakaablit paigaldatud pole, siis külmade ilmadega tagasisulatuse protsessi käigus tekkiv vesi külmub ja välisosa soojusvaheti effektiivsus väheneb. Kompressorisoojenduskaabel, mille eesmärgiks on tagada kompressoriõli vajalik töötemperatuur. See on eelduseks kompressori pikale tööeale. Kompressorisoojenduskaablit ei ole talvevarustuses kui seda ei näe ette tootja, reeglina on see puudu odavama hinnataseme pumpadel. Kaablite tööd juhib termostaat mis lülitab kaablid töösse ilmade  jahenedes ja välja ilmade soojenedes andes märgatava energia kokkuhoiu.

Paraku kohtab turul pakkumisi kus talvevarustust müüakse nn. lisavarustusena. Eesti oludes soojuspumpa pakkudes peaks talvevarustuse olemasolu olema ikkagi iseenest mõistetav nagu ka autol rool. Soojuspump soetatakse ikkagi kütmiseks ka külmal ajal. Seadme soetamisel tasub tähelepanu pöörata ka minimaalsele välistemperatuurile tööks kütterežiimis.

Loodame, et antud artikkel aitab teil paremini valida omale õhksoojuspumpa.

Artikli allikas: http://cooperandhunter.eu/

Päikeseenergia kodus kasutamise eelised

17.05.2017
Päikeseenergia kodus kasutamise eelised

Kõige levinum, mugavam ja otsesem päikesekiirgusest saadava energia kasutusviis on ruumide kütmine ja valgustamine ning vee soojendamine päikese toimel. 

Lisaks passiivsele päikeseenergia kasutamisele tuntakse ka aktiivseid päikeseenergia süsteeme, mis erinevad esimestest selle poolest, et päikesest tulenevat energiat kasutatakse mõne muu seadme vahendusel.

Näiteks võimaldavad päikesekollektorid otseselt või kaudselt soojendada vett, kasutades päikesekiirgust. Sel moel on päikeseenergia kogumine veel efektiivsem, kui elektrienergia tootmine päikesevalgusest. 

Päikesepaistelisi tunde on Eestis keskmiselt 1862,3 tundi aastas.

Kõige optimistlikumad prognoosid ütlevad, et 2020 aastaks võiks päikeseenergia anda 5- 25% maailma energia tootmiseks ning 2030. aastaks võiks päikeseenergia moodustada 15% kogu Euroopa energiatootmisest.

Kuid miks peaks juba praegu osa kodusest elektri- ja küttesüsteemist asendada päikesest tuleneva energiaga?

 

1. See aitab säästa raha
Elektrit tootvate päikesepaneelide paigaldamine oma koju säästab iga kuu raha ning toodate rohkem elektrit kui ise ära kasutate, saate müüa ülejäävat elektrit võrku ning teenida raha. Tänu mikrotootja lepingule saab suvel oma tarbimisest ülejääva elektri maha müüa ja lisaks elektri hinnale makstakse taastuvenergia toetust. 

Objektil, kuhu paigaldasime 50 ArcticCat päikesepaneeli (kokku 11kw), kasutatakse vaid päikesest toodetud elektrit ning võrku müüdud ülejäägi eest makstakse omanikule igal aastal 1000-1200€. 

Ka sina võiksid sina igal aastal säästa ning elektri müügiga ka lisa teenida!

 

2. Hakkate säästma esimesest päevast peale
Paneelide paigaldus on lihtne ja kiire ning võtab aega 1-3 päeva. Peale paigaldust on päikesest toodetav eleter kohe teie kasutuses ning säästmine saab alata. Päikesekütte paneelide hinnad on nende kasvava populaarsuse tõttu langustrendis ning ühe enam inimesi leiavad võimaluse endale neid soetada. Soetamiseks on võimalik kasutada ka järelmaksu. 

 

3. Aina lühenev tasuvusaeg
Langustrendis olevate paneelide hindade tõttu väheneb pidevalt ka tasuvusaeg. Eesti tingimustes on sõltuvalt elektritarbimisest tasuvusaeg 7-10 aastat. Kuid rõõmsa meele toob juba esimene elektriarve, mis peale paneelide paigaldust saabub - arve on tunduvalt väiksem kui varem või suisa olematu. 

 

4. Kodu väärtus tõuseb 
Soovides kunagi oma eluaset müüa, tähendab toimiv päikesepark ostja jaoks väikeste elektriarveid. See teeb maja atraktiivsemaks ning annab parema turupositsiooni teiste samaväärsete seas. Mujal maailmas tehtud uuringute kohaselt müüakse päikesepargiga objektid 20% kiiremini ning 17% kõrgema hinnaga. Kuna Eesti liigub ülejäänud maailmaga samas taktis, on oodata ka meil samasuguseid numbreid. 

 

5. Päikeseenergia on turvaline investeering 
Elektri hinnad muutuvad pidevalt ning nendele hindadele ei saa kindlaks jääda. Elektri hind on olnud pikemat aega tõusuteel ning see trend jätkub. Päikesekütte paneelidega piisab lihtsast matemaatikast, et arvutada kui palju maksab meie jaoks elekter ka näiteks 20 aasta pärast. 

 

6. Garanteeritud tulemused
Paneelidele antav pikaajaline garantii ja töökindlus ei vea alt ka aastate pärast ning päikesest toodetava elektriga olete varustatud kümneid aastaid.

Ka 25 aasta pärast on paneelide tõhusus veel 80%. 

 

7. Keskkonnasõbralikkus 
Jah, enamik koduomanikke otsustab päikeseenergia kasuks majanduslikel kaalutlustel. Siiski, sellised otsused on väga olulised ka keskkonnale. Päikesest tuleneva energia kasutamine vähendab oluliselt ökoloogilist jalajälge, mida jätab kogu taastuvenergiat kasutav leibkond. 

 

8. Päikesepaneelide paigaldamine ja kasutamine on lihtne
Oma koju päikesepaneelide paigaldamine ei ole kunagi olnud nii lihtne kui praegu. 
AC Kliimas oleme loonud erineva võimsusega komplektid (otselink päikeseelektri komplekti juurde) ,mis sisaldavad kõike vajalikku, et süsteem paigaldada.

Samuti on võimalik ka mistahes erilahenduse loomine just Teie hoonele ja soovile.

Meie meeskond aitab leida just teie majapidamise jaoks parima lahenduse.